Kas meil meeskonnas on ikka alati ühised eesmärgid?

Meeskonna dünaamika iseloomustab meeskonnaliikmete omavahelist suhtlust, koostööd ja mõjutusi, mis määravad meeskonna käitumise, üldise toimimise ja töö tulemuse.

Kui küsida töötajatelt, milliseid koolitusi nad vajavad, siis reeglina vastatakse - individuaalseid oskusi arendavaid koolitusi.

Kui puutume kokku elus muutustega, siis läbime erinevad faasid.

Juhi klaas peab üle voolama, sest siis jätkub sealt ka teistele valamiseks.

Kui elu läheb raskeks, siis me enam ei õpi, vaid lülitame sisse enesealalhoiuinstinkti.

Kasv ja areng on seotud kommunikatsiooni, kultuuri ja sisekliimaga. 

Meeskonna mobiliseerimiseks sobib alati “välisvaenlane”. Tegelikult pole see pikaajaliselt töötav taktika.

Olen kindel, et mingil kujul on rahulolematus vajalik, see sunnib arenema. Samas ei tohi see mingil juhul muutuda toksiliseks.

Kui töötajate vahel on konflikt, siis sellega tuleb tegeleda.

Kas suhtumised nagu „nagunii midagi ei muutu“, „küll see mööda läheb“, „ennegi nähtud“, „meil ei ole nii kombeks“ või “oleme seda proovinud, ei toiminud“ on teile tuttavad?

Peeglike, peeglike seina peal, kas sa näitaksid, mis mu meeskonnas veel peidus on?

Meeskonna tegelik edu sõltub koostööst.

Meeskonna kultuuri luuakse läbi sotsiaalsete suhete.

Me saame mõjutada ümbritsevat keskkonda ainult läbi oma käitumise.

Igal meeskonnal on omad teemad.

Milline meekond on toimiv?