See on lause minu superviisori väljaõppest, mis mind alati sügavalt kõnetab. Miks? Sellepärast, et selles lauses on väga palju äratundmist. Olen ise olnud juht, kelle klaas oli aja jooksul pooltühjaks kuivanud. Õnneks see mind ei rahuldanud, vaid sundis hoopis liikvele.

Ootus, et kõigi töötajate jaoks sobib kõik kõige paremini ja seda veel püsivalt, on mõistagi ebareaalne. Reaalsuses on optimaalne leida selline tase, kus tiimiliikmed on valmis panustama, hoolimata sellest, et kõik pole päris nii nagu nad ise tahaksid või olema peaks. Siin ongi suureks abiks selline kolleeg või juht, kelle klaas ajab üle ja kellega koostöö täidab ka ülejäänute poolikuid klaase. 

TIIMWERKi protsess on allikas, millest saab külluslikult täita kõigi meeskonnaliikmete klaasid. Terviseks!